Lisatud 09.07.2015

Kodukirja artikkel: "TESTIME MURETUT ELU ROBOTNIIDUKIGA"

Kui Honda Miimo robotniiduk Uuesalu elurajooni Agri ja Anton Jegorovi ning nende pisitütre Arini koju jõuab, on seal muru parajalt pikk ning pererahvas pigem mõõdukalt skeptiline, et kas uuest kodumasinast ka kasu tõuseb ja kuidas tõuseb. Pole ju enne keegi robotmuruniidukit näinud.

„Varem niitsin muru mina, aga lapse kõrvalt enam pole aega, tema nõuab oma,“ ütleb pereema Agri. Tütreke on 10kuune, teeb oma esimesi samme ning tal on vaja pidevalt silm peal hoida. „Laps on muruniiduki müraga kõhus üles kasvanud. Nüüd on see rohkem mehe töö, aga tema pole alati kodus ja kui on kodus, ei pruugi niitmisilm olla,“ sõnab Agri. Hea muru eeldus on, et seda tuleks niita sagedamini kui kord nädalas, aga noorel perel oma aia tarvis nii palju aega pole.
„Kas nüüd jääme kogu niitmisrõõmust ilma,“ küsib peremees Anton. Arusaadav – oma majas elatakse alles teist suve ning muru niitmine ja grillimine kuuluvad majaomaniku rõõmude juurde.
„Esimest korda näen inimest, kes muruniitmist rõõmuks peab,“ ütleb Marko Ljah Bestyardist, kes robotniidukit paigaldama tuli. „Teil on siin umbes 500–600 m2 niidetavat ala, siin piisab ühe akuga Honda Miimost, üle 1000 m2 ning keerukamate kruntide puhul soovitame kahe akuga mudelit.“
„Piirdekaabli paigaldamine ja süsteemi seadistus oleneb krundi suurusest ja keerukusest – kui palju on peenraid ja eraldi aiaosasid,“ ütleb Marko Ljah. Kõige lihtsamates aedades võtab paigaldus aega tunnikese, keerulisemates ja suuremates on läinud ka mitu päeva. Tunnike paigaldust võib mahtuda ka robotniiduki hinnapakkumise sisse.
„Kindlasti on robotniidukeid, mida võib ka ise paigaldada ja seadistada, aga vahel võib see lõppeda ikka sellega, et tuleb spetsialist eraldi kohale kutsuda, mis kokkuvõttes võib minna kallimaks,“ tõdeb Marko Ljah.

Kuhu paigaldada laadimisjaam? Aga piirdekaabel?
„Kus teil on õuekontakt?“ küsib paigaldaja. Selleks, et robotniiduki laadimisjaama paigaldada, tuleb valida ala, kus oleks vaba ruumi umbes 2 m jaama ees ning umbes 1 m taga, et Miimo saaks vajadusel ise laadima minna. Trafo, millesse pannakse toitejuhe, tuleks paigaldada vihma eest kaitstud kohta ning see ei tohiks olla maapinnal.
Kui laadimisjaamale on terrassi juures koht leitud (paigaldatakse see maapinnale spetsiaalsete kruvidega hiljem) ning õueala enam-vähem selgeks saadud, võib alustada piirdekaabli paigaldamist. Honda Miimo HRM 310 mudeliga on kaasas 200 m piirdekaablit, suurema mudeliga HRM 520 300 m.
„Oleks hea, kui mänguasjad, spordivahendid, jalanõud või muu ei jääks niitmisalale,“ soovitab paigaldaja Marko „Isegi lapsed saavad selle väga ruttu selgeks.“ Piirdekaabliga peaks piirama kohad, kuhu Miimo ei peaks sattuma, või tuleks sellistele kohtadele leiutada muud piirded.
Agri ja Anton on värskelt istutanud endale ploomi- ja õunapuid, mõned sõstra- ja tikripõõsad. Nüüd vajavad need kõik väikest võrkaeda ümber, sest on liialt haprad, et robotniiduki teele jäädes ellu jääda.
Krunt on piisavalt lihtne ja Marko paneb piirdekaabli umbes paarikümne sentimeetri kaugusele aiapiiretest, terrassist, sissesõiduteest ning majast. Soovitavalt ei peaks kaabel ole teravnurkade all, pöördekohad võiksid olla suuremad kui 90 kraadi. Piirdekaabli paigalduseks kasutatakse spetsiaalset masinat , mis meenutab jalgpallimuru või tenniseplatsi triibutajat, ent paigaldab kaabli 10 cm sügavusele muru sisse. „Servad, kuhu niitja ei ulatu, tuleb ikka trimmeriga üle lasta,“ ütleb paigaldaja. Noored noogutavad nõusolevalt.
Agri ja Antoni muruplatsil pole puujuuri ega kive, suuri tõuse ega langusi, vaid üks kaevukaas, mida niiduk võib tuvastada takistusena, aga juhul kui need on, tuleks need piirata või eemaldada.
„Põhimõtteliselt võib niiduki seadistada ka nii, et ta tänavaäärset niidab,“ sõnab paigaldaja. Jääb üle ühendada piirdekaabel laadimisjaamaga ning see maapinna külge kruvida. Edasi peab robot õppima oma jaama üles leidma.

Muruniiduki seadistamine
„Miimo akud on laetud juba enne paigaldust,“ sõnab paigaldaja „Nüüd on oluline valida PINkood. Keeltest on valida viie võimaliku vahel – inglise, saksa, prantsuse, itaalia ja hollandi.“ Edasi tuleb sooritada testid, et robot õpiks niitmisala selgeks, valida niitmise algpunktid ning panna paika tööaeg.
„Ma arvan, et seda krunti niidab ta iga päev umbes viis tundi, nii et tund niidab, tund laeb,“ ütleb paigaldaja ning soovitab valida töötunnid päevaseks ajaks näiteks tööpäevadel üheksast viieni. Külaliste või pidude ajaks saab Miimo displeilt välja lülitada.
Hommikul tasub enne ise ametisse minekut jälgida, et ka muruniitja laadijast välja sõidab. Talle sobib niitmiseks ka vihmane ilm, liiga kuuma ilmaga või äikesetormi ajal tasuks seade siiski välja lülitada.
Jahmunud pererahvale selgituseks ütleb Marko, et iga päev niites saavutab oluliselt parema ja tihedama muru. „Ma ei soovita ka liiga lühikeseks lõigata, vaid valida alguses lõikamiskõrguseks umbes 4-5 cm,“ ütleb ta. „Eestis tehakse muru niitmisel sageli see viga, et niidetakse muru harva ja korraga liiga madalaks ning seejuures ei kasteta. Pigem jätta muru pikemaks ja niita tihedamini.“ Lisaks seiskamisnupule „Stop“ ja displeipaneelile on eraldi kaane all ka lõikekõrguse reguleerija, millel on 1-5 skaala (2–6 cm).
„Ega see aparaat päris heinateoks ei kõlba, aga läbi närida võib ta ka 10 cm rohust,“ arvab paigaldaja. Üllataval kombel pole ka töötava muruniiduki häält peaaegu kuulda.
Kolm paari silmi jälgib oma uut pereliiget hämmastunult. „Kas ta praegu niidab või mitte?“ küsib Agri lõpuks. „Ei niida, õpib ala tundma,“ ütleb paigaldaja “Tavaliselt tehaksegi see viga, et esimesel päeval tulevad sõbrad grillima ja siis vaadatakse, et mis ta teeb, ju kui tundub, et on valesti, siis helistatakse. Pigem lasta tal rahulikult omaette toimetada.“ Tõrgete põhjustest annab ta märku intelligentselt – kirjaga displeil. Seisma jääb ta siis, kui on liiga järsul kallakul, ümber pööratud või üles tõstetud.

Niitmismustrid
„Kuidas ta praegu niidab?“ küsib peremees. „Randomiga ehk süsteemita,“ vastab paigaldaja. „Piirdekaablini jõudes pöörab ta sellest nürinurga all eemale. Suurte avatud alade puhul mõjub see kõige paremini.“
On olemas ka Suunatud niitmine, kui ta pöördub teravnurga alt kaablist eemale, ning kombineeritud niitmine, kus ta kaht eelmist segab. Eraldi on võimalik tihedamast piirkonnas viljeleda ka spiraalset niitmist ja ääre niitmist. Perel jääb üle vaid terrassil jalgu kiigutada ning tööd tegevat robotit vaadata.

Kaks päeva hiljem: Mutt on kadunud ja muru sile
Agri Jegorov: Ehkki me olime algul skeptilised, on see nüüd kadunud ja tundub, et tegu on igati asjaliku tööriistaga, mille töötamist on lõbus nii endal kui ka teistel jälgida. Isegi väike Arin alati kiikab putru süües, et kus tegelane toimetab. Tundub, nagu oleks meil tegu koduloomaga või mõne muu aruka olendiga. Isegi kaalume pikas perspektiivis sellise soetamist, sest muru on tõesti sile, müra ja vaeva sellega pole ning ka elektrit ei kulu palju. Tundub, et ka mutt, kes mutipeletajatega ära harjus ning meiemuru üles kündis, on nüüd ära kolinud.


Ohutusjuhised
• Enne niitmist tuleb eemaldada kõik oksad, kivid ja muu, mis võiks lõiketera kahjustada, ning välja paiskuvad esemed, mis võivad inimesi ohustada.
• Enne niiduki kallutamist või tõstmist tuleb vajutada stopp-nuppu.
• Muruniidukiga ei tohi sõita, seda lükata ega teha sellega muud ebakohast.
• Seda ei tasu kasutada laste ega lemmikloomade läheduses.
• Ei sobi kasutada samaaegselt koos niisutusseadmega.
• Äikese ja tormi ajal tasuks toitejuhe lahti ühendada.
• Augud maas tuleks enne niiduki kasutamist täita.
• Piirdekaabli korrasolekut tuleks regulaarselt kontrollida, kahjustatud osa ei tohi puudutada. Kui see on katki, tuleb niiduk välja lülitada, trafo lahti ühenda ja helistada edasimüüjale.
• Piirdekaabel ei tohiks olla lõdvenenud, muidu võib keegi selle otsa komistada.

  

Allikas: Kodukiri 07/2015
Tekst PIRET TALI Fotod PRIIT GREPP

Tagasi